Taas võime meenutada 1. maid kui volbripäeva, mida kutsutakse ka nõidade ja tarkade päevaks. 1. mai öösel kihutasid nõiad üle maailma bloksberile ehk nõidade peole, kus vahetati kogemusi nõidumise ja ennustamise kohta ning kus hommikuvalgeni tantsu vihuti.
Paljudes maades süüdatakse 1. mai öösel maagilise mõjuga lõkkeid, mõnedes piirkondades on need aga lõkkepeod, kus noored tutvuvad ning lõbutsevad.
Haljalas kinnitati, et kui volbripäeval sajab vihma või lumelörtsi, siis nõiad suplevad.
Tormas soovitati 1. mail kartulid maha panna, paljudes maakondades Eestimaal aga herneid või ube külvata.
/miksike.ee/
Millal Volbriööd tähistama hakati?Ühe legendi järgi on Volbriöö nime saanud Inglismaal sündinud Valborgi-nimelise naise järgi, kes enam kui tuhat aastat tagasi pühakuks kuulutati. See sündis 779. aasta 1. mail ja rahvas asus seda usinalt tähistama. Nii sündiski volbripüha.
Teine legend pärineb Saksamaalt, kus volbriöö nimeks on Walpurgi öö — Walpurgisnacht. Sel ööl peavad Blocksbergi nõiad võimsa peo ja ootavad Vanakuradi saabumist maa peale. Saksamaal on legendi järgi nõidade kohtumispaigana iidsetest aegadest teada Brockeni mägi, kus nad lõkete ümber tantsivad ja nõiatempe teevad. See on seesama mägi, kus Väike Nõid tädi Rumpumpelile vahele jäi.
/delfi.taheke.ee/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar