JWG IV B KLASSI AJAVEEB: oktoober 2009

Loodus on aastaringselt kõigile avatud.
Rõõm värvilistest sügislehtedest on kirjeldamatu...

Tuleb vaid õiged jalanõud ja riietus leida...Avada silmad, kõrvad, süda ja taas uut otsima ning leidma minna...

Mis jäi retkest ja Mariliisi isa jutust meelde?

Varesed kraaksuvad erinevalt. Ronk on kõige suurem vareslane, veel on hallvares, mustvares, pasknäär. Varesed on rändlinnud:meie varesed lendavad Lätimaale, meile tulevad Soome varesed. Varesed teevad palju nalja, neil on hea huumaorimeel. Nad kiusavad öökulli kraaksudes hommikuti kõva häälega. Varesed on intelligentsed-nad näevad und. Und näevad veel koerad, elevandid, vaalad, delfiinid, šimpansid ja inimesed.

Miks lind oksalt või traadilt maha ei kuku? Tal on varvastel nagu automaatika.

Üleeile tulid metsa kolm kitse.Nende jaoks on metsas toiduks nõgesed, vaarikavarred ja angervaksad.

Ettevaatlik peab olema, kui mustikapõõsas või seal läheduses kasvab ussilakk-see taim on mürgine .Leseleht on ka mürgine, punased marjad.

Rebasele meeldib õunu, arooniaid süüa.

Tuuled sasivad puude latvades ja tekivad nn tuulepesed, tegelikult on see tuuleluud.

Raba vesi oli lehtest parkunud pruunikas-punaseks.

Vaatasime lepatriinut ja saime teada, et on kollane õnnetriinu, kakstäpp , kuustäpp ja seitsetäpp lepatriinu. Tegelikult veel palju liike, Eestis umbes 50

Pasknääril on Eesti rahvusvärvides tiivad.

Kuidas jänesed endale pikad kõrvad said?
Vanal ajal olid jänestel lühikesed kõrvad, mitte sellised pikad nagu tänapäeval. Kuidas see juhtus?
Elas kord jänesepoiss Villu, kes armastas käia lagendikul keksu mängimas. Seal pesitsesid ka kotkad. Ema oli keelanud Villul sinna minna, kuid keelust üle astuda oli ju nii põnev…
Ühel päeval, kui Villu jälle lagendikul keksu mängis , haaras kotkas ta kõrvupidi noka vahele ning kandis lagendikult ära. Jänku kõrvad aga venisid õhusõidu ajal aina pikemaks ja pikemaks.
Sellest ajast ongi jänestel pikad kõrvad.
/Agne Liis/
Jänese kõrvad
Ennemuiste olid jänese kõrvad väikesed nagu karul. Jänku kasukas oli hall nagu ikka, saba väike tutsakas.
Oli ilus hommik. Varahommikul ärkas hunt, sest ta kõht lõi pilli ning ta läks toitu otsima. Jänes, kes keksis väljal, ei märganud hunti. Võsavillem silmas jänest ja mõtles: “Oi mis kena kõhutäis siin hüpleb.“ Ta hakkas pikk-kõrva poole hiilima. Jänes märkas, et põõsad liiguvad, uudishimulikult läks ta asja uurima. Hunt hüppas põõsast välja ja hakkas jänest taga ajama. Jänes lidus kiiresti , aga kõrvad jäid põõsasse kinni. Ta kartis ja jooksis aina edasi ja edasi, kõrvad aga venisid pikaks. Sellest ajast ongi jänesel pikad kõrvad.
Silver
Miks on jänestel pikad kõrvad?
Elas kord jänesepere. Jänesepoisid mängisid õues palli, milleks oli kookospähkel. Oli vihmane ilm. Jänkupojad said märjaks ja poriseks. Ema pesi nad puhtaks ja riputas pesunöörile kuivama. Poistel oli igav ja nad hakkasid nalja viskama, laulsid ja rääkisid anekdoote just nagu raadiod. Õhtu jõudis kätte ja nad pidid magama minema, kuid ema ei lubanud märjalt voodisse heita. Nii pidid vennakesed öö läbi kahekesi nööril rippuma. Hommikuks olid neil kõrvad väga pikaks veninud. Jänkupoistele meeldisid väga oma uued pikad kõrvad. Sellest ajast peale ongi jänestel pikad kõrvad.
Lauren
Kuidas jänes sai selja peale pruuni triibu?
Elas kord jänes. Ta oli täiesti lumivalge. Ühel päeval läks ta kohvikusse, et porgandikooki süüa. Jänku tellis ka veel maitsvat kapsapirukat. Ta oli väga rõõmus ning hakkas ühe laua juurest teise juurde hüplema. Samal ajal oli ka kohvikus naine, kes jõi kakaod. Jänku põrkas kogemata vastu tassi, see läks ümber ja kakao tilkus jänesele peale. Talle tuli suur –suur pruun triip selja peale ja väiksed täpikesed ka. Ka kõrvad muutusid pruuniks ja silmaümbrused värviliseks. Sellest ajast ongi tal pruun triip seljal .
Rosena
Kuidas jänesed endale pikad kõrvad said?
Ükskord elasid jänesed, kellel olid lühikesed kõrvad. Nad olid õnnetud, sest nad ei kuulnud nii hästi, sest neil olid ju pisikesed kõrvad. Ühel päeval läksid nad rebase uru juurde. Jänkud tahtsid rebase üle nalja teha, kuid rebane tõusis üles ja võttis kõrvadest kinni. Jänesed proovisid täiest jõust minema joosta. Lõpuks saidki plehku pista, kuid nende kõrvad venisid pikaks. Jänesed olid väga õnnelikud oma pikkade kõrvade üle, sest nüüd kuulevad nad palju paremini.
Rico
Kuidas jänes endale pikad kõrvad sai?
Elas kord üks jänes, kellel meeldis üle kõige hüpata ja kapsaid süüa. Samas metsas elas rebane, kes kasvatas kapsaid , et jäneseid ligi meelitada. Igal õhtul hüppas jänes läbi aiaaugu rebase põllule kapsaid sööma. Igal õhtul läks rebane jänest luurama, aga ei saanud teda kunagi kätte, sest jänes oli liiga kiire hüppaja. Ühel õhtul oli jänes nii palju kapsaid söönud, et ei jaksand enam kiiresti hüpata ja rebane sai ta kõrvad pihku võtta. Jänes oli nii palju söönud, et kui rebane proovis teda kõrvadest üles tõsta, siis venisid jänese kõrvad ikka pikemaks ja pikemaks. Rebane ehmatas selle peale nii ära, et lasi jänese kõrvad lahti ja jänes pääses minema. Sellest ajast ongi jänesel pikad kõrvad.
Helene Triin
Kuidas jänes kõrvad sai?
Kord läks jahimees metsa. Ta krõbistas ja krõbistas. Jänes kuulis krõbinat ja tahtis kangesti teada, kes seal krõbistab. Tahtmine oli nii suur, et kõrvad hakkasid kasvama. Kasvasid- kasvasid, kohe väga pikaks. Jänes sai küll endale pikad kõrvad, kuid kes krõbistab, seda ta teada ei saanudki.
Heldur
Kuidas jänkupoiss sai pikad kõrvad?
Elas kord üks jänkupoiss, kes tahtis nii väga endale pikki kõrvu. Hommikul läks ta mängima ja mõtles, et täna saab ta pikad kõrvad. Aga ei saanud. Jänkupoiss oli väga kurb. Ta pöördus ema poole ja küsis nõu.
Järgmisel hommikul otsustas ta rändama minna. Jänku käis mitmes linnas ja külas, aga pikki kõrvu ei leidnud ta kusagilt.
Kätte jõudis jänkupoisis sünnipäev. Ja oh imet, kui ta peeglisse vaataas, nägi oma ilusaid pikki kõrvu. Ta muutus väga-väga rõõmsaks. Vist ongi nii, et kui sa midagi väga soovid, nagu seda tegi jänkupoiss, siis soovid täituvadki.
Pille Riin
Kuidas jänes endale sabaotsa sai?
Elasid kord jänes ja rebane. Rebane oli väga kade jänese saba peale, sest see oli ilusam ja pikem kui tema oma.
Ühel päeval lähevad sõbrad kala püüdma. Rebane ütleb: “Pane oma saba vette, sest sinu oma on pikem ja tänu sellele saame rohkem kalu.“ Jänes on rebasega nõus, paneb saba vette ning ootab ja ootab. Lõpuks jääb saba millegi taha kinni. Rebane hakkab jänest sikutama. Sikutab ja sikutab, kuni lõpuks tuleb saba veest välja. Kuid oh heldust! Sabast on järel ainult pisike jupp. Jänes sai reinuvaderi peale pahaseks ning ütles: “Sa paha reinuvader, vaata, mis sa mu sabaga tegid!“ Rebane ainult naeris ning sellest ajast ongi jänese sabaks ainult väike tutt.
Mia-Simona
Kuidas siil endale okkad sai?
Elas kord siil, kes oli väike ja arg. Siil kartis väga oma pesast väljas käia, seepärast jalutas ta ainult öösel. Ühel ööl, kui ta taas süüa otsis, hakkas teda öökull taga ajama. Siil jooksis kabuhirmus ja põrkas kogemata millegi otsa. See oli mesitaru. Korraga voolas siili peale midagi sooja ja kleepuvat. See oli mesi. Ja kuna mesilased ei saanud pimedas aru, et tegu on siiliga, siis lasid nad käiku nõelad. Oh üllatust, nõelad ei läinudki meest läbi, vaid jäid püsti siili seljale. Sellest ajast ongi siilid okkalised. Millegipärast aga ei julge nad siiani päeval väljas käia.
Rasmus
Kuidas koer endale saba sai?
Elas kord üks koer. Temal ei olnud saba. Ükskord kõndis ta linnatänaval ja nägi maas väikest nööri. Ta kõndis nööri juurde, võttis selle ja kõndis edasi. Teel kohtas koer kassi ning küsis:“ Kas sa tead, kus on meie linna õmbluskoda?“ Kass ei osanud vastata. Koer kõndis edasi ja leidis ise õmbluskoja. Ta sisenes ja küsis: “Kas saaks sellest nöörist saab?“ Õmbleja võttis nööri ja lubas sellest saba teha. Ta võttis nööri, õmbles sellele karvad ning siis õmble suue saba koerale külge. Koerale meeldis väga oma uus saba. Ta tänas õmblejat.
Sellest ajast peale on koerale saba ja ta on väga õnnelik.
Marietta
Kuidas draakon sai endale saba?
Elas kord üks draakon. Ta istus laava juures ja mõtles, kuidas endale saba saada. Kuum laava muudkui podises ja podises. Äkki nägi draakon, et tema sõber on kukkunud laava sisse ja karjub appi. Draakonil ei olnud nööri, et sõpra aidata. Aga tal olid selja peal suured ja tugevad okkad. Ta upita sennast üle kalju ääre ja ulatas oma sõbrale kõige viimase ja pikema okka. Nii saigi sõber päästetud, aga kõige pikem okas venis veel pikemaks. Sellest ajast ongi draakonil ilus pikk saba.
Sten- Markus
Kuidas seemnest puu sai?
Elas kord pisike puuseeme, kes tahtis suureks puuks saada. Ta läks vana tamme juurde ja küsis: “Kuidas sa nii suureks said?“ Tamm vastas: “Otsisin paraja koha ja istusin mulda. Päike soojendas mind ja vihm toitis.“ Seeme küsis edasi:“ Kas ma võin end sinu kõrvale istutada?“ Tamm vastas kindlalt :“Ikka võid!“ Sellest ajast on nad sõbrad ja kasvavad kõrvuti.
Jan-Joonas
Kuidas öökull endale suured silmad sai?
Elas kord pargis öökullipere: ema valla, isa Jussi ja poeg Ole. Ole oli väike ja polnud pesast välja veel saanud. Ema ja isa tõid pojale toitu ja rääkisid, kui ilus on päike.
Ole kasvas kiiresti. Kui ta oma pea pesast välja sirutas, läksid ta silmad suureks. Ole ei teadnud, et selline ime teda ees ootab. Park oli imeilus, päike soojendas. Ole silmad olid väga suured ja ta oleks peaaegu pesast välja kukkunud. Üllatusest jäidki Ole silmad suureks.
Sellest ajast peale ongi öökullidel suured silmad.
Georg-Rasmus
Kuidas jänese endale pikad kõrvad sai?
Ükskord kohtas jänes metsas karu. Jänes teadis, et karu kasvatab porgandid. Ta lubas karule tuua purgi mett, kui annab talle kolm porgandit. Karu oli nõus ja andis porgandid kohe kätte. Jänes lubas meepurgi järgmisel hommikul ära tuua.
Saabus järgmine hommik, kuid meepurgiga jänest polnud kusagil. Karu läks jänese maja juurde ja kuulis, kuidas jänes ennast kiitis: “Küll ma olen ikka tark ja karu on nii rumal. Jääb kohe kõike uskuma .“Karu sai aru, et jänes on teda ninapidi vedanud ja tormas tuppa, haaras jänesel kõrvadest kinni ning raputas nii kuis jaksas. Jänese kõrvad venisid pikaks. Sellest ajast ongi jänesel pikad kõrvad.
Mariliis

Millepärast on hiired väikesed?
Kunagi ammu olid hiired peaaegu sama suured kui kassid, kes elasid puuõõnsustes.
Ühel talvel juhtus nii, et ühel hiirel said talvevarud otsa. Ta läks paksu metsa süüa otsima. Lõpuks jõudis ta ühe maja juurde, mis seisis imelikul kombel kanajalgadel. Pimedas metsas aga ei pannud hiir seda tähele. Hiir hiilis majja ja nägi oma ees rikkalikult kaetud toidulauda ning hakkas sööma. See maja oli aga kurja nõia maja. Nõid astus parajasti trepist alla. Hiireke jõudis ennast viimasel hetkel laua alla peita. Nõid märkas, et keegi on ta toitu söönud ja muutus väga vihaseks. Nõid otsis, seda, kes ta toitu on söönud. Samal ajal püüdis hiir uksest välja hiilida, kuid nõid pööras ringi ja nägi hiirt. Järsku käis tugev pauk ja hiireke muutus pisitillukeseks ning tormas majast välja.
Sellest ajast peale ongi hiired väiksed.
Melanie
Kuidas kaelkirjak endale pika kaela sai?
Elas kord seitsme maa ja mere taga, mitme kivi ja metsa taga üks väike armas kirjak. Ta oli väga uudishimulik ja tahtis alati teda, mis puu ladvas või mõnel künkal toimub. Teda saada tal ei õnnestunud, sest kirjak ise oli väike ja nägi ainult, mis on puu juures ja künka kõrval. Ta oli väga kurb.
Iga päevaga muutus kirjak veelgi uudishimulikumaks ja tahtis veelgi kõrgemale ja kaugemale näha. Ta sirutas kaela pikemaks ja tasapisi veniski kael väga pikaks. Kirjak oli väga õnnelik, et sai endale pika kaela ja nägi väga kõrgele ja kaugele. Sellest ajast sai ta ka endale nime, teda kutsutakse kaelkirjakuks.
Ditra
Kuidas koer endale pruunid laigud sai?
Ilusal päikesepaistelisel hommikul läksid koer, hamster ja kass rändama. Kes palju käib, see palju näeb. Nad on käinud läbi kõik imemaad, mis üldse olemas on. Ainult kaugel vikerkaare serval, kus asub kurja nõia loss, pole nad veel käinud. Sõbrad otsustasid lossi otsima minna. Nad otsisid kaks nädalat ja viis päeva. Lõpuks jõudsid kohale, kuid nõida nad ei näinud. Korraga kuulis hamster naermist, kass ja koer ajasid kõrvad kikki. Kass hüüdis: “Vaadake, kuri nõid sõidab vikerkaare peal.“ Nõiamoor kuulis seda, taevast lõi välku ja nõid libistas end alla. Kurjalt küsis ta , mida koeral, kassil, hamstril vaja on. Koer lausus värisedes :“Ma soovin saada endale pruune laike.“ Kuri nõid võttis koeral turjast kinni ja viskas ta vikerkaare sisse .Kui koer mööda vikerkaart alla libises, olidki tal pruunid laigud .Koer tänas viisakalt nõida, kuid nõid ei teinud sellest väljagi. Sellest ajast aga on koer pruunilaiguline.
Dinana O
Kuidas paabulind endale ilusa saba sai?
Elas kord üks paabulind. Tal oli väga kole saba. Kui ta aias jalutas, naersid kõik tema üle. Paabulinnul oli väga kurb meel.
Ühel päeval tuli tema juurde kakk ja ütles:“ Seal kaugel metsas elavad Värvid. Mine sinna ja nemad värvivad su saba ilusaks.“ Paabulind läkski Värvide juurde. Värvid maalisid paabulinnu saba nii ilusaks, et see isegi säras.
Sellest ajast elab paabulind õnnelikult ja tal on kaunis saba.
Ksenia
Kuidas siga endale kärsa sai?
Elas kord metsas üks siga. Tal oli pikk sirge nina, karvane kasukas ja saba. Ta otsis süüa ja jõudis lagedale väljale tammepuu alla. Sealt leidis ta palju tammetõrusid. Sigadele maitsevad tammetõrud väga. Notsu hakkaski tammetõrusid maiustas , nosis ja kiitis, nosis ja kiitis.
Äkki hakkas müristama ja välku lööma. Välk lõi tammepuu sisse, siga ehmatas hirmsasti. Nina aga muutus ümaraks ja ninaaugud suuremaks.
Sellest ajast ongi sigadel ümmargune kärss. Siit ka tarkus. Et välgu ajal ei tohi puude all olla.
Kaarel
Kuidas laud endale jalad sai?
Elas kord üks laud. Ta oli väga väike ja tal ei olnud jalgu. Ühel päeval, kui pererahvas sõi, tüdinesid nad laust. Laud oli nende jaoks liiga madal ja nad viskasid selle majast välja.
Ühel päeval ratsutas võõras mees lauast mööda ja mõtles: “Korralik laud, natuke vaja korrastada ja ongi valmis.“ Kuidas mõeldud, nii ka tehtud. Nõnda võttiski mees laua endaga kaasa.
Kodus hakkas ta mõtlema, mida kaasa võetud lauaga peale hakata. Mõtles, mõtles, siis otsustas lauale jalad alla teha, et see kõrgem oleks. Nii ta tegigi,. Nüüd on laua taga kõike palju parem teha. Sellest ajast ongi laudadel jalad.
Anete
Kuidas taimed endale lehed said?
Kunagi ammau olid kõik taimed ilma lehtedeta. Nad elasid väga lühikest aega, siis tekkisid neile lehed, mis aitasid hoida vett ja toitu. Sellest ajast on kõigil taimedel lehed. Kogu loodus on nii ilus roheline.
Mikk