Huvitavad pliiatsid

Huvitavat pliiatsite ajaloost
1350.a hakati kirjutusvahendina kasutama plii- ja hõbepulka.
Grafiidi leiukoht avastati 16.saj Loode-Inglismaal. Sakas keemik A.G. Werner võttis pliiatsisöe kohta kasutusele sõna grafiit, mis kreeka keele tähendab „kirjutama“.
Maailma suurim pliiats on postimuuseumi andmeil 23 meetrit ja kaalub 10 tonni.
Pastapliiatsi leiutasid ungarlastest vennad Birod 1941.a.
Eestisse jõudsid pastakad 50.a lõpus.
40 a on kogunud J. Käosaar pliiatseid ja tema kogus on üle 12 000 pliiatsi( vanim pärineb aastatest 1850)

Meie klassi pliiatsinäitusele tõid õpilased erineva suuruse, kuju, värvuse, otstarbega pliiatseid. Mõnega neist on hea kirjutada, teistega mõnus joonistada, kolmandaga hoopis võluda ja mängida… Vanimad olid Jani ema lapsepõlve värvipliiatsid. Kaarli maagilise pliiatsiga saab joonistada toon-toonis. Kõige lühema pliiatsi tõi Agne Liis, kõige pikema õpetaja. Kõige kaugem pliiats on Rosenal toodud Ameerikast. Mia, Pille Riini, Mariliisis, Agne Liisi ja Helene Triinu pliiatsitega on vahva “pliiatsiteatrit“ teha.