MÜRA POLE MUUSIKA

MTÜ Ökokratt on jaganud tasuta projekti „Müra pole muusika!“ raames Eesti haridusasutustesse neli mürafoori katsetamiseks. Pärast ühekuulist testperioodi liiguvad mürafoorid järgmistesse haridusasutustesse. Mürafoor õpetab eristama müra ja heli. Müra mõju tervisele ja töövõimele• Müra on alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju, välja arvatud väga nõrgad helid.• Alaneb tähelepanu võime.• Müra põhjustab väsimust ja paljude haiguste teket, nt vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). Müra puhul ahenevad peened veresooned. • Müra võib anda olulist infot seadmete korrasoleku kohta.• Müra võib ära hoida õnnetusjuhtumeid. Näiteks inimene kuuleb läheneva liiklusvahendi müra ja ei astu sõiduteele.Teaduslikult on tõestatud, et pidev müratase üle 70dB on inimese tervist kahjustav. Müra mõju tervisele sõltub olulisel määral müra intensiivsusest ja kestusest ning individuaalsest vastuvõtlikkusest mürale.Müra looduses 10-20 dBA esineb vaikse ilmaga vabas looduses. Kontorimüra 50-55 dBA, mis ei sega tööd. Müra üle 60 dB hakkab segama keskendumist, eriti katkendlik ja impulssmüra. Näiteks karjatus, naer, käteplaks, teiste jutustamine, tänavamüra ruumis, telefonihelin jne . 70 dBA müra segab telefoniga kõnelemist, 80 dBA inimeste omavahelist suhtlemist. Ootamatu müra on häirivam ja tervisele kahjulikum kui harjumuspärane.
Müra alandamise võimalused klassiruumis.• Saab kasutada pakettaknaid ja kaasaegseid aknaraame • Müra summutavad paneelid seinal või laes müra languse40-50 dB.. • Seinte või lae katmine helineelavate poorsete ja urbsete materjalidega vähendab müra kuni 10 dB. • Müraallikateisoleerimine sealhulgas ventilatsiooni-, keskkütte- ja vee- ning reoveetorustiku • Õppetöö peab toimuma ruumis, kus müratase ei ületa 55 dB.
USA elanikkonna 1998.aasta küsitlustest on selgunud, et:• 48% USA täiskasvanutest usub, et nende kuulmine on saanud kahjustada, sealhulgas 35% neist 18 kuni 29 aastased. • 48% täiskasvanutest teab, et kuulmise halvenemine ei ole tingitud vanusest. • 79% usub, et kuulmise halvenemine segab nende isiklikku elu ja suhtlemist lähedastega. • 32% täiskasvanutest tunnistas, et kasutavad müra tekkitavaid seadmeid (muruniidukid, tolmuimejad jne) kodus aga ei usu, et see võiks kahjustada nende kuulmist. • Ainult 39% täiskasvanutest on käinud oma kuulmist kontrollimas viimase kolme aasta jooksul. • 21% üle 65 aastastest ei ole kunagi käinud oma kuulmist kontrollimas. • Ainult 56% täiskasvanutest usuvad, et kuulmise kontroll on neile kättesaadav.
Eestis läbiviidud müra häirivuse statistilised uuringud näitavad, et kõige rohkem segab inimesi naabrite tekitatav müra, häirivuselt sellele üsna lähedane on tänava- või maanteemüra. Muu välismüra (rongiliiklus, lennukid, tööstus) jääb kahest esimesest müraliigist tublisti tahapoole, mis näitab, et inimesed pole veel mõistnud müra mõju tervisele.
Info pärineb :www.okokratt.ee

ENNAST KONTROLLIDES VÕIME KA EDUKALT JA VAIKSELT ILMA MÜRAFOORITA TÖÖTADA, VÄHEMALT ENAMIK MEIST.