KÕIK KALLID INIMESED PEOLE !

30.APRILL

VAHVAT JA SALAPÄRAST VOLBRIÖÖD!

TELEMAJAS

KOOS MEIL HEA ON OLLA!

KÕIGE SUUREM SÕBER....

AEGUMATUD JA ARMASTATUD TEGELASED.

KOOS ARMSATE SÕPRADEGA

TELEMAJAS EKSKURSIOONIL

USKUMATUTE JUTTUDE KIRJUTAMISE VÕISTLUS

Tallinna keskraamatukogu korraldab "Uskumatute juttude" kirjutamise võistluse. Oodatud on kõik kummalised ja pöörased väljamõeldud lood uskumatute seiklustega, kus on ennenägematud tegelased ja loo lõppu ei oska ennustada.
Jutuvõistlus kestab 20.maini, selleks ajaks palutakse tööd tuua keskraamatukogu lasteteenistusse (Estonia 8) või saata aadressil Tallinna keskraamatukogu, Estonia pst 8, 15044 Tallinn, märgusõnaga "jutuvõistlus" või e-aadressil anneli.kengsepp@tln.lib.ee.
Võid ka saata õpetaja mailile, saan väikseid näpunäiteid jagada.
Töid hinnatakse kahes vanusegrupis:8-10 a ja 11-13 a.
LASKE FANTAASIAL LENNATA!

MINI-MISS

Ditra, kes valiti Kristiine linnaosa Mini Missiks 2009, rõõmustas meid väga oma võiduga.
PALJU ÕNNE!

SÜDAMENÄDAL

SÜDAMENÄDALA LÕPETAMINE

TAIBUKAD JA OSAVAD!

SÜDAMENÄDALA PLAKATID

RÕÕM SAADAB MEID IGAL SAMMUL

LUTSUKOMM JA 200 VANAISA

"Lutsukomm ja 200 vanaisa“oli vahva ja lõbus etendus, kus oma lemmiklugusid jutustas näitleja Tarmo Männard. Ta oli nii tore onu, et lubas meil koos endaga lavavalguses pildistada ja isegi sarvi teha. Lahe!

TUNNIS...

Käib tähelepanelik Köismäe torni ajaloo uurimine. Pärast lahendasime ühiselt teemakohaseid ülesandeid. Kõik rühmad olid väga tublid!

Hoburauakujulise põhiplaaniga Köismäe torn paikneb linnamüüri lääneosas, Plate ja Loewenschede torni vahelises lõigus. Torn rajati 1360 -ndatel aastatel ning ta oli algkujul 13.3 m kõrgune, kolmekorruseline ning puitvahelagedega. Torni kaks ülemist korrust olid kaitsekorrused, alumine aga laokorrus. Ülakorrusest eendus veel puidust kaitserõdu. Torn rekonstrueeriti aastail 1436-37, mil ta välisseinad ehitati paksemaks. Torni kõrgendati samuti 16 meetrini, sellele lisandus veel puidust kaitsekorrus. Tollal kavas olnud kõrgest tornist valmis siis küll ainult alaosa. Oma praegused viis korrust ning kõrguse 26.5 m sai torn aga 1520 -ndatel aastatel, mil lisati kaks täiendavat kaitsekorrust. Alumised kolm korrust jäid sellega seoses laoruumideks. Torn on väga hästi säilinud, 1935 torn korrastati ning 1965. aasta restaureerimisel ehitati praegune kõrge kivikatus. Alates 2003. aasta novembrist pakuvad torni erinevad korrused võimalusi etenduste andmiseks ning näituste korraldamiseks. Hetkel on teatrisaaliks kohandatud torni keskmisel korrusel 60 istekohta

VAHETUNNIS ÕUES

LOODUS KLASSIS

Sinilill lõpetab õitsemist ja uued noored lehed sirguvad jõudsalt.

Mustikas on kenasti lehes ja ka õitseb .

METSAPOSTKAARDID

SÜDAMENÄDAL

Kuidas meil siis südamenädal edeneb?
Koolipäeva alustame väikese hommikvõimlemisega.Võimaluse korral veedame vahetunnid õues, sest teame, et see on väga tähtis: värskem õhk ja ajud saavad hingata,samuti on mõnus liikuda, omavahel mängida ja suhelda. Pärast on kergem õppetundides keskenduda.
Koolilõunat süües tuletame meelde, et tervislik toit on meile endile kasulik.
Vajame häid emotsioone, oleme lõbusad, seltsivad, aitame üksteist. Täna joonistasime rühmatööna plakateid tervislikest eluviisidest ja toitumisest.
Mõni meist käib õhtuti jooksmas, mõni trennis- kõik selleks, et olla terve, liikuv, õnnelik ka tulevikus.

KUNKSMOOR

PIPI

SÜDAMENÄDAL

SÜDAMENÄDAL 19.-26.4. 2009
SOOME on SÜDAMENÄDALA sünnimaa.
Soome Südameliit on SÜDAMENÄDALA ellukutsuja, üleskasvataja ja elushoidja – 20 aastat järjest.
Juhtmõtte all - „TERVED ELUVIISID VÄIKSEST PEALE!“ – peetakse 19-26.4.2009 üle kogu
Soome tänavust SÜDAMENÄDALAT.
„LIIKUMISRÕÕM EESTIS 2009“ – on Eesti Südameliidul SÜDAMENÄDALA moto.
Eesmärk - viia taas SÜDAMENÄDAL ellu südame-rahvaorganisatsioonide solidaarsusnädalana,
ühel ajal mõlemal pool Soome lahte. Nii on see käinud alates aastast 2001.
Eesmärk - taas hoida SÜDAMENÄDALA tähelepanu keskpunktis lapsed, kelle rinnas tuksub eesti rahva tuleviku seisukohalt kõige kallim süda. Lapsed on Eesti rahva parema südametervise lootus ja vastutus. Kas laps saab tänastelt täiskasvanutelt endale eluks kaasa tervislike harjumuste aluspõhja?
Tervete eluviiside vundamendikivid on samad nii lastel kui täiskasvanutel: TOIT, LIIKUMINE,
TUBAKA-KAUGUS, PUHKUS ja RÕÕMUS MEEL.
SÜDAMENÄDALA põhiidee nii siin- kui sealpool Soome lahte on - RÕHUTADA ja MÕJUTADA
TÄISKASVANUTE VASTUTUST LASTE JUHTIMISEL TERVETE ELUVIISIDE JUURDE.
www.sydameliit.ee

VÕLUMUNA...

Elas kord kana, kes munes võlumuna.Võlumuna veeres teele ja veeres vastu puud. Munakoor läks katki ja sealt tuli välja ilus tibu. Tibu ronis puu otsa ja sai tuttavaks orav Dooraga. Nad mängisid ja mängisid. Järsku tuli tibule ema meelde. Tibu ütles Doorale:"Ma pean nüüd koju minema, sest ema ootab mind." Tibu läks koju ning ema küsis:"Kus sa käisid? Ma nii muretsesin sinu pärast." Tibu vastas:" Käisin orav Dooral külas. Ta on mu uus sõber!" "Ah, et uus sõber," lausus ema. "Jah, tegelikult minu ainus sõber," rääkis tibu. "Olgu, aga nüüd on tuduaeg. Kui sa homme hea tibu oled, siis tuleb pühadejänku, "ütles ema. Tibu läks magama. Ta võttis ka oma kaisukaru kaissu. Järgmisel hommikul avastas tibu, et tema korvis on täpiline muna. Tibu oli väga õnnelik!
Mariliis


Elas kord üks kana, kes oli kuldne. Ühel hommikul munes kuldne kana võlumuna. Võlumuna läks rändama. Ta kohtus lapsega. Laps oli endale kogu aeg väikest tibu tahtnud. Võlumuna muutus väikseks tibuks. Laps võttis tibu käte vahele ja läks koju. Nad nautisid teel päikeseloojangut ja olid mõlemad väga õnnelikud.
Mia Simona


Elas kord kana, kes munes kuldmuna.See polnud tavaline, vaid hoopis võlumuna.Võlumuna oskas hüpata.
Ühel päeva sai ta nii suure hoo, et lendas üle seitsme maa ja mere. Seal koorus munast välja võlutibu, kes oli hästi kiire.Tibuke kohtus kord puuga, kellest sai tema suur sõber. Nad ei tülitsenud kunagi ja elasid õnnelikult.
Georg

Elas kord uhke kirju kana. Ühel varahommikul kell viis munes ta värvilise võlumuna. Kana vaatas muna ja mõtles:"Miks see muna küll nii värviline on?"
Ühel päeval, kui kana läks sööki otsima, hüppas nurgast välja jänes. Jänes viis võlumuna laste juurde. Lapsed soovisid, et sellest munast tuleks välja neli tibu. Järgmisel päeval nägidki nad, et toas on neli väikest tibupoega. Küll olid lapsed õnnelikud! Nad jätsid võlumuna ja tibud endale.
Marietta

Elas üks kana, kes munes muna. Munemise ajal muutus kana värviliseks. Peremees Jaak ei saanud aru, miks kana järjest kirevamaks läheb.Vähe sellest, ühel päeval munes kana ühe muna, mis tundus tavaline, aga tegelikult muutis see muna värvi nagu kameeleon.
Kord puhus suur tuul muna täpselt koerakuudi juurde. Seal koorus munast välja tibu, kes arvas, et koer ongi tema ema. Koer ei teinud algul tibust väljagi. Kutsu tahtis väga konti .Tibu hakkas koera mõtteid lugema ja võluski koerale kondi.Koer oli väga rõõmus.Ta saatis tibu lauta tagasi. Kui tibu veel elab, siis võlub ta väga palju.
Rasmus

Elas kord kana, kes munes võlumuna. See võlumuna läks laia maailma rändama. Ta kohtus kassi ja tibuga. Tibu oli värviline ja kass kollakas-punane. Nad said omavahel väga hästi läbi.
Ükskord soovis kass, et võlumuna võluks talle nime. Ja kohe tahtis ka tibu endale nime.Võlumuna võlus ja võlus. Kassi nimeks sai Miisu ja tibu nimeks Täpi. Kass ja tibu olid nime üle väga õnneliku ja nad rändasid koos munaga edasi.
Anete

Elas kord kana, kes munes võlumuna. Võlumuna veeres suure tamme juurde. Selle tamme otsast kukkus alla tammetõru, aga otse väikse muna peale. Muna läks katki ja välja tuli tibu.Tammetõru palus tibult, et ta puu otsa tagasi saaks. Käis pauk ja tammetõru oligi üleval. Tibu läks edasi. Ta kohtas lihavõttejänest Jutat. Jänes küsis, et miks tibu üksinda maailmas rändab? Võlutibu rääkis oma loo. Ta soovis väga oma ema juurde tagasi. Jänku pakkus, et tibu korvi istuks. Jänese abiga saigi tibu oma koju tagasi.
Melanie

Elas kord kana, kes oli pruuni värvi ja väga pontsakas. Ühel päeval munes ta muna. See polnud tavaline , vaid võlumuna. Võlumuna hakkas kõndima, läks edasi ja jõudis põõsa taha. Seal kohtas ta küülikut. Muna ütles:" Sa võis sooovida mida iganes." Küülik soovis, et saaks tüdruku juurde, kelle nimi on Laura.. Muna lausus, et tema soovib samuti Laura omaks saada. Nii alustas muna võlumist: siuh ja sauh ning nad olidki Laura toas.Kui Laura oma tuppa tulles seiklushuvilisi märkas, tegi ta suured silmad ja hakkas külalisi kallistama.
Laura oli kogu aeg tahtnud endale jänkukest ja väikest võlumuna. Ta oli väga õnnelik.
Laura

Ühel ilusal päeval munes kana võlumuna. Kogemata kaotas kana muna ära. Jänes leidis selle põõsa alt. Muna oli martsipani ja suhkruga kaetud. Jänes võttis muna endaga kaasa. Kui jänes hakkas laste juurde minema, kukkus tal muna kogemata käest maha ja läks katki.Muna seest tuli välja väike värviline tibuke, kes oskas rääkida. Järgmisel päeval leidis üks väike tüdruk, kelle nimi on Liisa, tibu üles. Tibu ütles:"Soovi midagi, ükskõik mida!" Liisa soovis, et ta saaks kassi. Unistus täituski. Pärast läks tibu kana juurde ja elas seal õnnelikult elu lõpuni.
Rosena

Elas kord üks kana. Ta munes ühe muna, kuid see ei olnud tavaline, vaid võlumuna. Muna oli vahel lumivalge, vahest kollane ja mõnikord meresinine või hoopis veripunane. Ükskord läks võlumuna rändama. Teel kohtus ta jänesega. Võlumuna palus:"Tee minu muna katki, siis ma näen, mis mu sees on." Jänes tegi muna katki. Sealt tuli välja tibu. Tibu tänas ja ütles, et täidab ühe jänese soovi. Pikk-kõrv palus, et ta saaks lihavõttejäneseks. Tibu täitis jänku soovi. Niimoodi tulidki lihavõttejänesed, kes toovad võlumunasid.

Silver

Elas kord kana, kes munes võlumuna. See muna läks reisima. Ta kohtas ühte koera. Koer oli oma peremehe ära kaotanud. Ta palus võlumuna, et saaks oma peremehe juurde tagasi minna. Võlumuna täitiski koera soovi. Muna kõndis edasi ja leidis ühe puu. Ta vaatas puud ja nägi, et puu sees on auk. Võlumuna mõtles:"Hmmm, äkki lähen sinna elama?" Ja ta läkski puuõõnsusse elama.

Rico

Elas kord võlukana, kes munes ühe võlumuna. Natukese aja pärast läks võlumuna matkale. Teel kohtus ta ühe poisiga. Äkki koorus munast välja tibu. Poiss sai aru, et see on võlutibu. Tibu lubas ühe poisi soovi täita. Poiss soovis, et oleks hea õpilane. See soov täituski.

Mikk

Elas kord kana, kes munes ühel ööl võlumuna. Kana hoolitses oma muna eest aastaid.Kord pistis võlumuna kana juurest plehku. Kana otsis muna siit ja sealt. Aga muna peitis end suure kuuse taha. Kui ta sealt ära minema hakkas, põrkas siiliga kokku. Võlumuna küsis okaskeralt, mida ta soovib. Siil tahtis, et muna oma koju tagasi läheks. Muna läkski koju. Kana oli väga-väga õnnelik.

Heldur

MÜRA POLE MUUSIKA

MTÜ Ökokratt on jaganud tasuta projekti „Müra pole muusika!“ raames Eesti haridusasutustesse neli mürafoori katsetamiseks. Pärast ühekuulist testperioodi liiguvad mürafoorid järgmistesse haridusasutustesse. Mürafoor õpetab eristama müra ja heli. Müra mõju tervisele ja töövõimele• Müra on alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju, välja arvatud väga nõrgad helid.• Alaneb tähelepanu võime.• Müra põhjustab väsimust ja paljude haiguste teket, nt vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). Müra puhul ahenevad peened veresooned. • Müra võib anda olulist infot seadmete korrasoleku kohta.• Müra võib ära hoida õnnetusjuhtumeid. Näiteks inimene kuuleb läheneva liiklusvahendi müra ja ei astu sõiduteele.Teaduslikult on tõestatud, et pidev müratase üle 70dB on inimese tervist kahjustav. Müra mõju tervisele sõltub olulisel määral müra intensiivsusest ja kestusest ning individuaalsest vastuvõtlikkusest mürale.Müra looduses 10-20 dBA esineb vaikse ilmaga vabas looduses. Kontorimüra 50-55 dBA, mis ei sega tööd. Müra üle 60 dB hakkab segama keskendumist, eriti katkendlik ja impulssmüra. Näiteks karjatus, naer, käteplaks, teiste jutustamine, tänavamüra ruumis, telefonihelin jne . 70 dBA müra segab telefoniga kõnelemist, 80 dBA inimeste omavahelist suhtlemist. Ootamatu müra on häirivam ja tervisele kahjulikum kui harjumuspärane.
Müra alandamise võimalused klassiruumis.• Saab kasutada pakettaknaid ja kaasaegseid aknaraame • Müra summutavad paneelid seinal või laes müra languse40-50 dB.. • Seinte või lae katmine helineelavate poorsete ja urbsete materjalidega vähendab müra kuni 10 dB. • Müraallikateisoleerimine sealhulgas ventilatsiooni-, keskkütte- ja vee- ning reoveetorustiku • Õppetöö peab toimuma ruumis, kus müratase ei ületa 55 dB.
USA elanikkonna 1998.aasta küsitlustest on selgunud, et:• 48% USA täiskasvanutest usub, et nende kuulmine on saanud kahjustada, sealhulgas 35% neist 18 kuni 29 aastased. • 48% täiskasvanutest teab, et kuulmise halvenemine ei ole tingitud vanusest. • 79% usub, et kuulmise halvenemine segab nende isiklikku elu ja suhtlemist lähedastega. • 32% täiskasvanutest tunnistas, et kasutavad müra tekkitavaid seadmeid (muruniidukid, tolmuimejad jne) kodus aga ei usu, et see võiks kahjustada nende kuulmist. • Ainult 39% täiskasvanutest on käinud oma kuulmist kontrollimas viimase kolme aasta jooksul. • 21% üle 65 aastastest ei ole kunagi käinud oma kuulmist kontrollimas. • Ainult 56% täiskasvanutest usuvad, et kuulmise kontroll on neile kättesaadav.
Eestis läbiviidud müra häirivuse statistilised uuringud näitavad, et kõige rohkem segab inimesi naabrite tekitatav müra, häirivuselt sellele üsna lähedane on tänava- või maanteemüra. Muu välismüra (rongiliiklus, lennukid, tööstus) jääb kahest esimesest müraliigist tublisti tahapoole, mis näitab, et inimesed pole veel mõistnud müra mõju tervisele.
Info pärineb :www.okokratt.ee

ENNAST KONTROLLIDES VÕIME KA EDUKALT JA VAIKSELT ILMA MÜRAFOORITA TÖÖTADA, VÄHEMALT ENAMIK MEIST.

KUNST...

Picasso on öelnud: "Lapsena joonistasin ma nagu Raffael,
kuid kogu ülejäänud elu õppisin joonistama nagu laps."