Muusikat täis päev

Laulab meie kooli abiturient Iiris Vesik , kes tänases muusikamaailmas tutvustamist ei vaja. Meie noored solistid koos Iirise ja Eesti Laul 2010 võitja Robin Juhkentaliga (mõlemad kuulusid WestFesti žüriisse) Ja muide kallistustega polnud Iiris ja Robin kitsid, rääkimata autogrammidest, mida nad lahkesti jagasid! Aitäh!

Magus hetk! Tänud VÄIKESELE TOMILE!

WESTFEST 15

Nuputamine ja nukud

Markus, Rosena ja Rico nuputasid KÄNGURU ülesandeid. Westfesti solistid laulsid hääli lahti. Kel näpunukud kaasas, improviseerisid oma lemmikutega...

Kased-õlipastell ja akvarell

Joonistused ja mõtted NUKU-s käigust

Mulle väga meeldis käia klassiga Nukumuuseumis. See oli tore sellepärast, et meile anti oma koodikene, mis oli kleebitud nukumuuseumi piltkaardile. Selle koodikaardiga sai ühes toas liigutada nukke, kui vajutad näpuga arvuti ekraanile, siis hakkab nukk liigutama.
Oli ka õuduste tuba, kus Lumivalgeke pilgutas silmi ja ühe keerlev asjanduse peal olid neoonvärvilised nukud. Mudakollid naersid hirmsasti. Oli ka neid, keda ma ei tundnudki.
Meisterdamistoas valmistasime igaüks endale omapärase viltnukukese. Nii nagu ütleb vanasõna:"Ise tehtud, hästi tehtud."
See oli vägev koht, kuhu tahaksin veel minna. Lähen veel, peab lihtsalt minema!
/Lauren/

Nukumuuseumis oli väga tore. Seal oli soovikaev, õuduste tuba, klaassild, nukumeisterdamise töötuba jne. Minule meeldis väga see töötuba, sest sain seal teha iseenda nuku. Nukke tuli teha niimoodi, et kõigepealt tuli villatutsakas kasta sooja vette, seebitada ja paitada. Varsti võis juba nuku ettevaatlikult kuivaks väänata ja augud ära parandada, selle jaoks oli eraldi viltimisnõel. Kui nukk parandatud, siis võis juba suu, silmad, nina, käed-jalad taha. Minu nukk tuli lilla, kollaste silmadega ja tal olid punased, lillad, sinised lahtised juuksed. Mul tuli ilus nukk!
/Mariliis/

Me käisime väga lahedates kohtades. Mulle meeldis eriti klaasi peal kõndida, oli selline tunne nagu lendaksid. Õuduste tuba oli hästi hirmus, sealt kostsid kohutavad hääled.

/Anett/
Me läksime üle klaassilla ühte ruumi, kus oli suur televiisor, mille ümber oli väga palju helendavaid nuppe. Kui vajutasid nuppu, said kuulsast inimesest kõike teada, mis etendustes ta mänginud on või kuulasid inervjuud või vaatasid filmi. Hästi põnev oli!

/Silver/

Õuduste toas oli ühes kirstus Lumivalgekese moodi nukk, kelle kohal kogu aeg valgus vilkus. Tal olid silmad kinni, aga kui lamp oli nuku kohal juba üsna palju vilkunud, siis tegi nukk ehmatavalt silmad lahti- see oli nii naljakas ja paljud ehmatasid. Seal oli veel luukerede karusell, kus tegelikult vilkus nuku kohal lamp hästi kiiresti, kuid tundus nagu umbes kümme luukere oleksid keerelnud karusellil. Puutetundliku ekraani kaudu saime liigutada erinevaid nukke. See oli tore! Enne seda käisime veel klaassillal, mis oli kaunis nagu muinasjutt.

/Laura/

Nukuteatri juhile Ferdinanad Veikele oli tehtud eraldi tuba. Me kõik saime sinna sisse piiluda.

Muuseumis olid väga omapärased nukud, mulle meeldisid väga India nukud. Väga peen Okasroosike oli nii ilus.

Suur üllatus oli, et me meisterdasime nukke, täpsemalt öeldes viltisime. Isegi õpetaja viltis. Ma viltisin esimest korda ja mul läks nõel katki, aga palusin vabandust. Mõned lapsed mängisid sellise pruuni vilditud kutsuga ja linnu moodi nukuga. Pärast me kõik tänasime Katrinit ja tegime trepil ühispildi.

Minu arvamus on, et võiksime veel Nukusse minna.

/Rosena/

Muuseumist tulles vaatasime aknal asuvat auruteatrit, kus laulis just parasjagu Buratino.

Väga meeldiv külastus oli. Jäin väga rahule.

/Grethe/

NUKUS

Võrratu päev!

Täna, 17.03.2010 oli väga tore, sest mulle meeldisid nukud väga. Ja veel meeldis mulle väikese käpiknuku tegemine.Tegelikult mulle jäi meelde see mündimasin ja õuduste tuba.
Kõik oli huvitavalt välja pantud. Ma toon ühe näite õudustoast. Oli pime, õudne ja põnev. Korraks jäin seisma ja mõtlesin, kui oleks see päriselt, siis ma ei julgeks sinna minna.Õnneks oli kõik mängult. Ma vaatasin Lumivalgekest ja ehmatasin, kui ta oma silmad avas. Väga õudne.

Kui me kõndisime nende klaaside peal, siis mul jätkus julgust, aga ma kartsin üht ja nüüd see siis tuleb: kõndisin klaaside peal ja ehmatasin nende käte pärast, mis seal sügaval all olid, ma ei teadnud, et seal ol üks selline suur veekaev. Kui me klaassillani jõudsime, siis ma ka kartsin. Aga julgust peab olema nii poistel kui ka tüdrukutel.
MULLE MEELDIS SEE VÄIKE EKSURSIOON VÄGA! Tahaks sinna veel minna!!!!!!!!!!.
Georg-Rasmus Mäe

NUKUS

Mariliisi näidend

LIBLIKA UUED SÕBRAD

Autor: Mariliis Kalda

Tegelased: liblikas, 2 kiili, ussike Jussike, jutustaja, siil, must lammas, öökull, lepatriinu.

JUTUSTAJA: Ühel ilusal päeval, kui suvi oli vaid ühe päeva kaugusel, lendas õues üks ilus liblikas.
(liblikas lendleb lava tagant lavale ja hakkab rääkima)
LIBLIKAS: Oi, kui ilus päev: päike paistab, linnud laulavad ja mina lendan oma imeilusate tiibadega.
JUTUSTAJA: Liblikas lendles ja lendles ning rääkis kõigile oma ilusatest tiibadest.
Varsti oli ta rääkinud uudist kõigile, kes Lepakülas elavad. Liblika väsis peagi , heitis ühele ilusale õienupule magama. Mööda juhtus lendama öökull.
ÖÖKULL: Uuuu –uuuu, mis sa siin magad, ärka üles ja mine koju enne, kui siil sind kätte saab ja oma teravate okastega torkima hakkab!
ÖÖKULL: Uuuuu, ärka üles,a eg saab otsa!
JUTUSTAJA: Aga liblikas ei ärganud öökulli kõva ulgumise peale üles. Öökull otsutas, et viib ise lepatriinu koju.
ÖÖKULL: Ma saaksin ta ju koju viia, kuid ma ei tea, kus ta. Pean liblika käest küsima ! Uuuu, kas sa kuuled mind? Kus sa elad?
LIBLIKAS: Aaaaaah! Tere hommikust härra….aaaa
ÖÖKULL: Lihtsalt öökull.
LIBLIKAS: Olgu ,te meenutate mulle ühte multikat, mis ma nägin ja seal oli üks väljavenitatud silmadega orav!
ÖÖKULL: Oolgu siis. Igatahes nagu ma ütlesin, sa pead ruttu koju lendama!
LIBLIKAS: Miks?
ÖÖKULL: Seepärast muidugi, et siil tuleb ja torgib sind hästi valusasti oma okastega! Nüüd lenda! Lenda! Kiiresti.
1.
JUTUSTAJA: Liblikal tuli hirm peale ja ta lendas nii kiiresti, kui suutis .Järsku põrkas ta kokku lepatriinuga.
LEPATRIINU: Kuule, sa võiksid ikka vaadata ka, kuhu sa lendad!
(ütleb lepatriinu vihaselt ja katsub oma pead)
LEPATRIINU:….Oi, kui ilusad tiivad sul on.
LIBLIKAS: Aitäh, sinul on ka nii ilusad tiivad, nii punased ja täpilised….. üks, kaks, kolm, neli. viis. kuus, seitse! Sul on seitse täppi.
LEPATRIINU: Aitäh sulle ka komplimendi eest! Ja selle eest ka, et sa mu täpid ära lugesid.
LIBLIKAS: Pole tänu väärt! Kuule, aga ma ei saanudki sinu nime teada.
LEPATRIINU: Mina olen lepatriinu. aga sina?
LIBLIKAS: Olen liblikas. aga ma pean nüüd kiiresti koju lendama, et siil mind oma teravate okastega torkima ei hakkaks.
LEPATRIINU: Aaaaaa.. väga kahju. aga võibolla homme kohtume, eks ju???
LIBLIKAS: Noh, eks ikka kohtume. Nägemiseni lepatriinu!
LEPATRIINU: Nägemiseni liblikas!
(lepatriinu lendab lava taha)
JUTUSTAJA: Liblikas proovib nüüd koju lennata, veel kiiremini kui varem, aga jälle põrkab ta kokku kellegagi…..
1.KIIL:Kuhu sa niimoodi kiirustad?
LIBLIKAS :Koju!
2.KIIL:Aga sa ei tohiks niimoodi kiirustada, muidu teed sa oma kaunid tiivad veel katki!
LIBLIKAS: Olgu-olgu!.
(kiilid tantsivad)
LIBLIKAS: Mida te siin hüppate ja keksite?
KIILID KOORIS: Me harjutame oma uut tantsu!
LIBLIKAS: Oh, lahe, kas te saaksite mulle tantsida??? Paaaaaluuun!!!
KIILID KOORIS: No, olgu pealegi.
(kiilid tantsivad oma tantsu ära)
2.KIIL:Noh, kas meeldis?
LIBLIKAS: Jah, väga see oli maailma kõige lahedam tants!
KIILID KOORIS: Aitäh sulle, sa oled väga lahke!
LIBLIKAS: Pole tänu väärt! Aga mis teie nimed on? Mina olen liblikas.
KIILID KOORIS: Me oleme kiilid!
LIBLIKAS: Oli meeldiv teiega kohtuda, aga ma pean minema nüüd koju.
1.KIIL:Miks?
LIBLIKAS: See on pikk jutt, pole praegu aega seletada, ma pean lendama, nägemiseni! 2.
KIILID KOORIS: Nägemiseni!
JUTUSTAJA: Liblikas lendas edasi , kohates abivajavat ussikest.
LIBLIKAS: Tere!
USSIKE -JUSSIKE: Tere!
LIBLIKAS: Miks sa siin all roomad, kas sul on midagi juhtunud, vajad sa abi?
USSIKE JUSSIKE: Tegelikult jah… mul on vaja see leht panna oma kodu katuseks ,aga raske on seda üksi tõsta!
LIBLIKAS: Oh, ma aitan sind!
LIBLIKAS: Kas nii??
USSIKE JUSSIKE: Jah täpselt nii!
LIBLIKAS: Oli tore et ma sind aidata sain, aga pean
nüüd tõesti koju ruttama.
USSIKE JUSSIKE: Miks?
LIBLIKAS: …et siil mind oma teravate okastega torkima ei hakkaks!
USSIKE JUSSIKE: Aga mis sinu nimi on? Sul on nii ilusad tiivad!
LIBLIKAS: Ma olen liblikas ja aitäh! Aga sina oskad nii osavalt roomata!
USSIKE JUSSIKE: Aitäh sulle ka! Muide, minu nimi on ussike Jussike.
LIBLIKAS: Oli meeldiv sinuga tutvuda, aga ma pean nüüd tõesti minema! Nägemist!
USSIKE JUSSIKE: Nägemist! Aitäh maja eest ka!
(hüüab ussike tagant järgi)
JUTUSTAJA: Liblikas lendab kodu poole . Äkki märkab ta maas midagi musta, ta mõtles et see on mingi kivi. Lähemale astudes tundus liblikale , et tegemist on põõsaga. Kui ta läks veel lähemale, tundus, et tegemist on mingi salapärase loomaga.
LIBLIKAS: Tere!
JUTUSTAJA: Kuid olevus ei vastanud.
LIBLIKAS: Tere! Kes sa oled?
(ütles liblikas valjemalt)
MUST LAMMAS: Määääää äära karju ma kuulen sind niikuiinii!
LIBLIKAS: Olgu, aga kes sa ikkagi oled?
MUST LAMMAS: Mina olen lammas.
LIBLIKAS: Häh nalja teed või?
MUST LAMMAS: Ei tee!
LIBLIKAS: Aga lambad on ju valged, mitte mustad.
MUST LAMMAS: Lambaid võib olla musti või valgeid.
LIBLIKAS: Aaaa, seda ma ei teadnudki!
MUST LAMMAS: No, nüüd tead.
LIBLIKAS: Oli meeldiv tutvuda sinuga, lammas, kuid ma pean nüüd koju minema, et siil mind oma teravate okastega torkima ei hakkaks!
MUST LAMMAS : Ka sinuga oli tore tutvuda .Nägemiseni, liblikas!
LIBLIKAS: Kuule, kust sa mu nime tead? 3.
MUST LAMMAS: Seda on ju näha, et sa liblikas oled, sul on ju nii ilusad tiivad.
LIBLIKAS: Aitäh!
MUST LAMMAS: Pole tänu väärt!
LIBLIKAS: Nägemiseni!
MUST LAMMAS: Nägemiseni!
JUTUSTAJA: Nüüd lendas liblikas tõelise hirmuga koju, sest ta oli juba nii palju aega sõpradega rääkides raisanud .Ta arvas, et jääb hiljaks. Kuid järsku juhtus midagi väga ootamatut….
LIBLIKAS: Appiii !
JUTUSTAJA: Liblikas põrkas kokku siiliga.
SIIL: Mis sa siin karjud?
LIBLIKAS: Aga sa oled ju siil!
(ütles liblikas väriseva häälega)
LIBLIKAS: Appiii ,palun ära torgi mind oma okastega, ma palun sind!!!
(ütles liblikas põlvedel)
SIIL: Millest sa räägid? Miks sa arvad, et ma sind või sinu imeilusaid tiibu torkima ei hakkan!
LIBLIKAS: Aga öökull ütles, et sa minuga nii teed!
SIIL: Ei, mina ei ole kunagi kedagi torkinud. See öökull on üks suur valevorst, teda ei usu keegi siin Lepakülas.
LIBLIKAS: Aga miks sul need okkad siis seljas on?
SIIL: Sellepärast, et ma vaenlaste käest haiget ei saaks.
LIBLIKAS: Olgu, seda öökulli ma ei usu enam iialgi.
SIIL: Ära usu jah.
LIBLIKAS: Nii naljaks, et ma ilmaasjata pabistasin, nüüd on mul hoopis üks uus sõber juures. Sõbrad, tulge , laulame toreda suvelaulu.
(Kõik tulevad lavale poolkaarde, liblikas keskel, siis teeme kummarduse ja laulame lõpulaulu)
Lõpulaul
4.
SUVELAUL

LENDAN MA LENDAN MA
TÄNAVAL TUVISTEL.
RÄNDAN MA RÄNDAN MA
PUISTEEL SUVISEL.
LINDUDE LAULUST MUL HING VEIDI VALUS ON,
LILLEDE PILLERKAAR KÕIKJAL MUL JALUS ON.

AH ET KES OLEN? EKS SUVI KES MUU
TANTSUSED JALAD JA NAERUNE SUU.
AH ET KES OLEN? EKS SUVI KES MUU
TANTSUSED JALAD JA NAERUNE SUU.

LENDAN MA LENDAN MA
TÄNAVAL TUVISEL.
RÄNDAN MA RÄNDAN MA
PUIESTEEL SUVISEL.
IGASSE HOOVI MA TAHAKSIN PÕIGATA,
POISSE JA TÜDRUKUID MÄNGIMA HÕIGATA.

AH ET KES OLEN? EKS SUVI KES MUU
TANTSUSED JALAD JA NAERUNE SUU.
AH ET KES OLEN? EKS SUVI KES MUU
TANTSUSED JALAD JA NAERUNE SUU.

LÕPP!

Abiks sirkel ja joonlaud

Mopsu sünnipäev- Rosena ja Marietta näidend

Autorid : Rosena Melvin ja Marietta Pruudel
Tegelased:Mopsu, Marie, Liisi, ilves, putukad- mutukad 6, karu, mutionu, siil, 3 kitse õde, metssiga, isand põder.

(Kevadine muusika ja Mopsu hüppab lavale.)
Mopsu : Tead, mida, ma tahaks teada, millal see Mutionu selle bussi siia veab.
(ütleb Mopsu vihaselt ja heidab pikali. )
Mopsu : Ma vist heidan pikali ja puhkan silmi, niikaua kuni ta tuleb.
Mopsu :Millal see paks Mutionu jõuab küll siia?
(Buss sõidab ragisedes kohale.)
Mutionu: Tere -tere ,kas ma saan teid aidata?
Mopsu: Vist ikka. Ma ootasin ja ootasin sind ning seda kohmakat bussi.
Mutionu :Kuhu sa siis soovid minna?
Mopsu : Mina või? Ma sooviksin Kitsekalju metsa minna. Kui sa ikka tead, kus see asub. Mäletan ,kui sa vanasti talvel veel… noh sa tead, siis kui sa veel 7 aastane olid, narrisid mind ja ise ei osanud veel kingapaelugi siduda .
Mutionu: Nii sa siin räägid minust. Mina olen miljon korda tugevam kui sina.
Mopsu :Kuidas sa saad olla bussijuht , kui oled pime?
Mutionu: Astu juba bussi peale ja ma viin sind Kitsekalju metsa.
(Mopsu astub bussi ja kõik ragiseb, isegi mutt. Mopsu hakkab karjuma ja tahab bussist välja saada.)
Mopsu: Appi- appi! Pime mutt juhib bussi. Aidake mind!
Mutionu : Me oleme juba kohal ja sa võid minna.
(Mutionu proovib naeru kinni hoida, sest Mopsu ise ei tea et tal
on sünnipäev)
Mopsu: Mida sa siin naerad?
Mutionu: Ei midagi, ainult ühe nalja peale mõtlesin .
(Ja Mopsu astub bussist välja. )
(Putukate tants ja Mopsu hakkab kaasa tantsima.)
(Nüüd tulevad Liisi ja Marie lavale kepseldes. )
Liisi: Kas sina leidsid Mopsu üles?
Marie: Ei, ma arvan, et ta on oma kodus.
(Ja siis hüppab Mopsu lavale, Liisi ja Marie ehmuvad)
Mopsu : Haa- haa, te ehmusite.
Liisi : Ei- ei, me ei ehmunud, tahtsime ainult kaasa mängida.
Marie: Jah, me tahtsime ainult kaasa mängida.
Mopsu : Kas te tahate minuga mängida ?
Liisi: Mängime! Mina tahan kulli mängida .
Marie : Me võiksime hoopis hargikulli mängida. See on hulga lõbusam.
(Ja kõik hakkavad ringi jooksma ja püüavad kedagi kinni saada)
Mopsu : Aitab ,me võiksime midagi muud teha.
Liisi ja Marie koos: Mida, räägi meile?
Mopsu : Ma tutvustan teile loodus ja me saame loomadega sõpradeks .
Liisi: Olgu, mulle sobib.
Marie: Mulle ka.
Mopsu : Kõigepealt ma näitan teile loodust ja siis imesid, mis siin toimuvad .
(Nüüd tuleb Mopsu tants koos putukatega )
Liisi: Vaata, kui ilus siin kõik on! tahaks ise ka siin elada.
Marie : Nii kahju, et emme ja issi ei lase meil midagi teha.
Liisi : Mopsu, sinul ikka veab. Sina ei pea kellegi sõna kuulama.
Mopsu : Ega teil nii halb elu ka pole. Sõna peabki kuulama. Ja vähemalt täna saate ju metsas olla.
(Marie ja Liisi sosistavad oma vahel.)
Liisi :Mopsu, unustas oma sünnipäeva ära ja ise ei tea seda.
Marie :Appi, me unustasime peo Mopsule korraldada.
Liisi :Mis sa pabistad ? Kas sa unustasid ,et meil on juba pidu organiseeritud.
Marie: Vist küll .Oi mind ikka , vana puupead
Mopsu :Mis te siin sosistate?
Liisi : Ei midagi
(Hoiab Liisi naeru tagasi)
Mopsu: Näete, siin metsas on kõige parem elada, sest kõik ajad on teistsugused.
Marie : Miks, miks ma ei tohi siin elada?
Liisi: Nii kahju, et laps ei või teha, mida tahab.
(Ja nüüd tuleb Marie ja Liisi lapselaulu laulma lk136)
Mopsu :Aga te ju elategi metsas. Noh, vähemalt metsa kõrval.
Liisi: Aaaa jah, ma unustasin ja mis seal ikka. Ma ei taha küüsi närida.
Marie: Ja mina ei taha nina nokkida.
Mopsu :Te ei peagi. Tulge minuga, ma näitan teile enda kodu.
(Ja kõik jooksevad Mopsu koju , pimeneb.)
Mopsu :Tere ,siin ongi minu kodu. Mis te arvate?
Liisi : Sinu kodu!? See on nagu on seapesa.
Marie: Tõesti, kas sa ei ole kunagi enda kodu koristanud?
Mopsu :Ei ole, milleks on seda vaja teha, kui sa tead, et kõik läheb nagunii jälle segamini.
Marie: Me peaksime selle segaduse kohe ära koristama.
(Liisi ja Marie hakkavad koristama ja Mopsu heidab pikali.)
Mopsu : Koristage jah. Mina puhkan siin. Kui te mind vajate, siis kutsuge.
Liisi ja Marie: Mopsu tule. Me vajame su abi.
Mopsu: Olgu peale teeme selle kiiresti korda, siis tutvustan ma teile loomi.
(Kõik sai koristatud ja nad jooksevad Mopsu kodust välja.)
(Mopsu laulab nüüd Loomariiki lk90.)
Liisi : Loomad on siin nii omapärased . Tahaks ka olla mõni loom.
Marie: Mopsu, lähme. Tutvusta meile loomi.
Mopsu: Lähme karuga kohtuma. Tulge. Me peame tema juurde vaikselt minema, et mitte teda vihastada..
(Liisi Marie ja Mopsu jooksevad karu juurde. )
Mopsu : Terekest.
Karu-Ott : Mõmm -mõmm. See tähendab karu keeles tere Mopsu, Liisi ja Marie.
Liisi : Sa oled ju nii suur.
Marie: Ja veel kollane ka.
Karu-Ott :Jah, me kõik oleme siin metsas imelikud. Isegi metsa nimi on imelik.
Mopsu: Näita neile, kui hästi sa jungleerid.
Karu-Ott : Kohe .Ma toon männikäbid.
Liisi :Oi, kui naljakalt sa jungleerid.
Marie : Hakkame minema. Tore oli sind näha ,Ott.
Mopsu: Head aega! Näeme homme
Karu-Ott: Mõmm -mõmm.
Mopsu : Teate, tüdrukud. Lähme minu koju kakaod jooma.
Liisi : Okei
Marie :Aga jalutame natukene veel, sest mulle meeldib siin.
Liisi : Aga me oleme siin juba nii kaua jalutanud. Lähme Mopsu juurde.
(Nüüd tuleb herilane ja ehmatab kõiki . Mopsu ja tüdrukud astuvad 2 sammu tagasi)
Herilane : wmuaaaaah
Liisi Mopsu ja Marie : Nägemist.
(Ja tahavad ära joosta, siis tõmbab herilane nad tagasi)
Herilane : Oot- oot. Kuhu te lähete? Ega mina teid ei nõela, ma tahtsin lihtsalt nalja teha.
Marie :Okei, sõbrad. Kutsume siis herilase ka Mopsu juurde.
Mopsu : Ei- ei. Mul on tema vastu foobia.
Herilane: Mis elukas see foob on?
Mopsu: Mitte foob, vaid foobia, noh hirm.
Herilane: Mina pole mingi hirm, vaid väga vajalik ja töökas putukas.
Liisi : Hakkame siis minema.
(Mopsu hakkab külalistele kakaod tegema.)
Mopsu : Liisi. Mis sina teed?
Liisi : Ma hakkan viltima.
Marie.:Mmmmm, kui pehme vill. Seda tahan endale padjaks.
Liisi : Eeeeei. Seda läheb mul viltimiseks vaja. Sellest teen ma sulle ilusa käevõru.
Mopsu: Mis asi see viltimine üldse on?
Marie : See on selline asi, et kui sa võtad nõela, siis sa saad sellest teha midagi ilusat. Mida sa ise tahad.
Mopsu : See tundub ju päris huvitav. Kas ma võiksin ka proovida?
Liisi : Muidugi võid.
Mopsu: Aaaaaaai. Ma sain haiget. See ei sobi mulle.
Liisi : Ma vildin parem edasi, muidu mul hakkab igav.
Mopsu : Kakao sai valmis!
Liisi: Anna mulle ka natukene palun.
Marie : Pane siis mulle nii palju suhkrut kui võimalik.
Herilane: Ma arvan ,et hakkaks parem minema.
Mopsu : Jah, külm kakao on alati parem. Lähme, ma tutvustan teile ilvest.
(Nad jooksevad orust välja ja kohtuvad ilvese ja kolme Kitsega)
1. Kits: Nüüd on vist küllalt rohtu söödud.
3.Kits : Oi, kes need seal kõik on.
Mopsu : Meie oleme kõik suured sõbrad. Kas sa tahaksid meiega mängida karu autosid?
2. Kits :Mis asi see on?
Liisi : See on üks mäng, kus peab olema samal ajal karu, kui sa auto oled.
Mopsu: Ma näitan. Mõmm- mõmm, rumm -rumm.
Marie: Seda mängu on kõige parem mängida, kui sa hundirattaid teed.
(Mopsu teeb hundiratta koos kahe Kitsega)
3. Kits : Mulle meeldib seda mängida. Ma alati mängisin seda emadepäeval.
1.,2. Kits koos: Me ei oska hundirattaid..
Mopsu Pole midagi, saate kukerpalli teha.
1. ja 2. Kits koos : Seda me oskame.
(Nad mängisid ära ja ilves räägib)
Ilves : See oli väga lahe mäng, aga kas ma siis võiksin teiega kaasa tulla ?
Mopsu : Muidugi võid.
Liisi: Ainult siis sa pead meile juttu lugema .
Marie: Läksime, sina ,ilves loe meile midagi põnevat.
Ilves: Sobib. Lähme siis.
Herilane : Mina tahan ka ühe lause lugeda.
(Samal ajal kui ilves loeb, tuleb neile vastu isand põder) Isand põder: Terekest sõbrad.
Liisi ja Marie koos: Tere, isand põder.
Herilane: Tsau. Kuidas remont läheb?
Isand põder: Päris hästi.
Ilves: Sa oled nii suur.
Isand põde : Metsavana tegigi mind nii suureks.
Mopsu: Ohh, pole ju nii kaua rääkinud. Kuidas sõrad käivad?
Isand põder: Oi need käivad väga hästi.
Liisi: Minule meeldivad loomaliikidest kõige rohkem .....ma ei tea isegi.
Ilves: Kas sul ei olnud siis täna sünnipäev? Uupsi!
Mopsu: Mida? Mida sa ütlesid?
Ilves: Ei midagi.
(Ja sosistab Liisile) Peaaegu rikkusin kõik ära.
(tuleb vastu metssiga)
Metssiga : Röh- röh. Ma tean, et Mopsu on siin.
Mopsu: Oi, terekes! Sa oled täna nii värviline.
(Metssiga proovib hoida naeru kinni, sest Mopsu ise ei tea, et tal on sünnipäev)
Liisi: Kas sa ei tahaks meile oma nime öelda? Minu nimi on Liisi ja mu õe nimi on Marie.
Herilane: Mina olen Triinu Trall. Mind alati huvitab see suur pall. Minu triibud on kollakad ja kingad sinakad. Kui sina meie sõbraks tahad saada, siis pead pea peal seisma.
Ilves: Minu nimi on Viki ja mu koera nimi on Lipi. Sina oled paks ja Marie on KAKS. See tähendab, et ta on kaheaastane.
Marie : Mida, mina olen 10 ja sina oled kuus.
Mopsu: Mina...ah sina ju tead mu nime.
Metssiga: Ikka tean.
(Isand põder kuulis kõike pealt ja lausub )
Isand põder : Mina hakkan nüüd minema
Kõik hõikavad: Head aega.
Metssiga: Ma pean nüüd minema. Matahtsin minna enda nina värvima ja herilane ega sa mind ei sutsa?
Herilane: Ei sutsa. Mina olen sõbralik. Kui ma sutsaksin ,siis ma oleksin vihane, aga ma ei ole ju vihane.
Marie: Kas me ei võiks juba minna ?
Liisi: Oota natuke! Küll me lähme.
Mopsu: Ma pean veel teile näitama siili.
Ilves: Mina ei ole saanud puu otsas ronida.
Herilane: Kas ma siis tohin su selja peal olla, kui sa puul ronid?
Liisi: Kiirustame, enne kui siil magama läheb.
(Nad koputavad siilimamma uksele)
Siili mamma: Tere ,Mopsu, Triinu, Viki, Liisi ja Marie. Kuidas teil läheb?
Kõik vastavad: Hästi- hästi.
Mopsu: Kas sa annaksid meile natuke mahla? Me oleme nii kaua jalutanud.
Siili mamma: Muidugi, astuge aga sisse.
Marie: Mis mahl see on?
Siili mamma: See on jõhvikamahl. Ma ise tegin.
Herilane: Kui metsas elad ,siis teed kõike ise.
Ilves: Mina käisin öko poes ja seal olid nii palju kalleid asju. Ma sain ainult õunamahla osta. See maksis 100 krooni.
Mopsu: Ma tean. Mina küll ei käi öko poes, sest seal on ainult beebi mänguasjad ja mahl.
Liisi : Ei ole! Seal on kõike.
Siili mamma: Kas te siis mulle kalli ei teegi?
Marie: Muidugi teeme, aga sina teed meile haiget. Sul on okkad.
(Kõik teevad kalli ja ütlevad ai)
Herilane : Isegi mul on valus.
Mospu: Lähme nüüd minu poole. Meil on seal kakao.
Liisi ja Marie: Aaa jah... Head aega, Siilimamma.
Marie: Näeme homme.
Herilane: Suts. See tähendab“ tsau“ herilase keeles.
Mopsu : Ära nii palju aega viida ,lähme ruttu. Head aega.
(Nad lähevad Mopsu koju ja kõik hüüavad hurraa)
Kõik : Hurraa, Mopsul on sünnipäev.
Mopsu: Mida?
Liisi ja Marie koos: Sa unustasid oma sünnipäeva ära.
Mospu : Oi. Ma ei teadnudki, millal mul sünnipäev on.
(Kõik laulavad laulu õpikust lk115 2. Salm)
KÕIK: Head aega ja kaunist kevadet!

Mia Simona, palju õnne sünnipäevaks!

Diana võrratud esinemised

Rahvusvahelistel tanstuvõistlustel Viljandis I koht.

Esinemised Jõhvi Balletifestivalil

Oled väga-väga tubli!

14.märts-emakeelepäev

Emakeelepäeva tähistatakse esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval 14.märtsil. Riigikogu kuulutas emakeelepäeva riiklikuks pühaks 1999. aastal. Seega tähistatakse tänavu juba 11 aastat kauni emakeele päeva. See päev on keelele suurema tähelepanu pööramiseks.
Püüame nii emakeelepäeval kui ka igal järgneval päeval jälgida, mida ütleme ja mismoodi kirjutame ning ka mõtleme.

Millised on meie klassi õpilaste arvates ilusamad eestikeelsed sõnad? Iga laps kirjutas oma kolm lemmikut- kaunima kõlaga sõna:

luuletus loodus täht /Rosena/
kõla armastus tiiger /Lauren/
armastus usk Eesti /Marietta/
Eestmaa kõla mets /Agne Liis/
ilus hea kaunis /Rico/
isamaa emakeel tere /Kaarel/
sõprus headus elu /Ksenia/
aitäh kena Eestimaa /Anett/
ilus kõlav armas /Pille Riin/
ema isa tere /Jan Joonas/
ilus armastus emakeel /Laura/
tere /Mikk/
kaunis kõla Eesti /Mariliis/
emakeel ilus tore /Markus/
kena tubli kaunis /Georg/
isamaa rukkilill süda /Helene Triin/
emakeel kõige parem /Sten-Markus/
armas lemmik koer /Mia Simona/
südamlik rõõmus päikesekiir /Diana M/
kallis tore pääsuke /Silver/
vanalinn palk lumine /Rasmus/
värvikas emakeel rahu /Heldur/
eesti keel kõla /Melanie/

Emakeelenädal

3.klasside eesti keele olümpiaadi võitjad:Lauren I ja Rosena II kohtViktoriinis, mis hõlmas K.J. Petersoni elu ja loomingut, oli parim Rosena, II -Lauren, III-Marietta, 4. Agne Liis, 5.-6. Rico ja Kaarel

Kaunimad käekirjad on Grethel, Ditral, Mariettal, Ksenial, Mia Simonal

Sisukate ja kaunite kultuuripäevikute omanikud: Agne Liis, Rosena, Helen Triin, Pilleriin, Laura.

Marietta-tubli nuputaja

Tallinna Keskraamatukogus lahendasid lapsed kolme erinevat nuputamisülesannet, mille lahendajate vahel loositi välja auhindu. Lahendati 316 ülesannet. Loosi tahtel sai auhinna ka Marietta.

Parimad deklamaatorid

O. Arderi 60. sünniaastapäevale pühendatud deklamaatorite konkursil olid ilmekamad lugejad Helene Triin, Marietta, Rosena (pälvis I koha), Melanie. Tublid olete!

Terves kehas terve vaim

7.03.2010 osales Georg Tallinna Virmalise Lasteaia lapsi abistades Eesti meeste turnipeol Kalevi Spordihallis

27.02.2010 VII Presidendimatkal Aegviidu-Nelijärve-Jäneda läbis raja suuskadel või lihtsalt kepikõnnil ligi 1500 inimest koolilastest pensionärideni, meie tubli Georg oli üks neist.