Kohtumine Aleksei Turovskiga

Tänane koolipäev algas "Pingviinide marsiga". Filmile jagas huvitavaid ja meeldejäävaid kommentaare zooloog hr Turovski. Imetlus, austus, tänu suurepärasele loodusteadlasele!

Mulle jäi mulje, et Aleksei Turovski on väga selgelt jutustamise pähe õppinud!(Georg-Rasmus)
Hästi kurb oli, kui üks pingviin ei jõudnud kaldale, sest kiskja jõudis ta kinni napsata. Mul oli tõeliselt kurb, oleksin hakanud nutma.
Pille Riin
Pingviinide pulmatants käib oma varbaid vaadates.Kui emane keiserpingviin muna isasele üle annab, ei tohi muna maad puudutada. Pingviinid peavad kokku hoidma, et ellu jääda.
(Melanie)
Pingviine saab eristada kehakuju ja pikkuse järgi. Emased on pikemad kui isased. Kui pingviinipojad sünnivad, peab neid jalgadel hoidma. Pingviinide jalad on väga soojad. Kui muna maha kukub, külmub see väga ruttu, mõne sekundiga.
Marietta
Isasel ja emasel pingviinil saab vahet teha sedasi, et emane on uhke ja isa on natuke tagasihoidlik. Grethe
Antarktises võib olla kuni -100 kraadi külma. Pingviinid peavad väga palju rasva koguma, et nad käredas külmas elu ei kaotaks. Neil on oma pulmatants, mida nad väga põhjalikult teevad. Isapingviin ei saa neli kuud süüa, kui ta poega hoiab ja ema ookeani sööma läheb. Kui ema tagasi tuleb , läheb isa sööma, samal ajal toidab ema titapingviini. Titapingviin sööb kalatükikesi ema suust. Rosena
Kui ema tuleb ookeanist tagasi, siis poeg ja isa teevad häält, et ema neid üles leiaks. Kui pojad on ühekuused võivad nad jääle minna, aga nad tahavad ka ema jalgadel soojas olla.
Ditra
Kui pingviinidel külm on, siis nad kogunevad kõik kokku, et sooja saada.Pingviinid ujuvad väga kiiresti. Rasmus
Paljud pingviinid saavad talvel surma, sest on liiga külm (40-100 kraadi külma) ja paljud surevad sellepärast, et nad tulevad liiga hilja ookeanist välja ning jäävad teistest maha.
Silver
Algul on muna valget värvi, kui muna juba praguneb, siis on ta musta, rohekat ja hallikat värvi.
Sten-Markus
Pingviinid ujuvad vees 40 km tunnis. Kiskjalind, kes on pingviinipoegade vaenlane, on maal väga kohmakas. Markus
Pingviinid elavad 30-40 aastaseks, erandkorras 50-a. Agne-Liis
Pingviinid elavad koos koloonias, sest seal on väga külm. Kui pojad sünnivad, on nad väga näljased. Mia Simona
Mulle meeldivad väga pingviinipojad. Nad on väga armsad. Ma sooviksin endale külma ruumi, kus saaksin enda väikest pingviinipoega hoida.
Laura

Pingviinid elavad enamasti Antarktise rannikul ja lõunapöörijoone lähisaartel, kus on väga külm. Pingviinid on kohastunud eluks meres paremini kui ükski teine linnuliik. Pingviinid ujuvad ning sukelduvad väga hästi ja osavalt. Ujumiseks kasutavad nad oma tugevaid loiva-taolisi tiibu. Pingviinide ujumiskiirus on umbes 5-10 km/h, vahel isegi kuni 36 km/t. Vee all võib keiserpingviin veeta 9 minutit. Maismaal liiguvad pingviinid püstasendis ja neil on kummaline vaaruv kõnnak. Vahel võivad nad ka kõhu peal liuelda. Pingviinid ei saa lennata ega joosta.
Pingviinide tihe kehakate on kaitseks külma ja niiskuse vastu. Nende tihe kehakate koosneb läikivatest vettpidavatest sulgedest, see tagabki pingviinidele kuivuse ja soojuse. Peale selle aitab külma vastu alusnaha paks rasvakiht, mis on 7 cm paks.
Pingviine on ligi 17 liiki. Nendest kõige väiksem on kääbuspingviin, kelle kõrgus on ainult 40 cm. Suurim pingviin on 115 cm pikk keiserpingviin. Pingviinid on enamasti väga sarnased – seljasulestik on must ja kõhusulestik valge.
Liuglemine
Maismaal kulgemine pole pingviinide tugev külg. Üle jäätunud maapinna kakerdades libastuvad nad väga tihti. Nad on sellega harjunud ning siis, kui see peaks juhtuma, viskavad pingviinid end kõhuli, et liuelda. Nii saavad nad ka kiiremini edasi.
Sukeldumine
Kuningpingviinid sukelduvad sageli saagi püüdmiseks sügavale, umbes 45 meetristesse sügavustesse. Suurim teada olev sukeldumissügavus on 250 meetrit. Sukeldumiseks kasutavad nad oma ujujalgu ja tüüriks saba.
Pingviinide pesitsus
Pingviinid pesitsevad kolooniatena. Koloonias võib olla kuni miljon isendit. Pesa on harilikult kas kividest platvorm või endakraabitud koobas. Pesas ehk kurnas on 1-3 muna (väiksematel pingviinidel rohkem). Tavaliselt hauvad ja hooldavad poegi mõlemad vanemad. Pingviinide poegade koorumine võtab aega umbes 64 päeva.
Pingviinide vaenlased
Pingviinidel on vähe vaenlasi. Kõige suuremateks on suur-änn ja merileopard. Suur-änn ohustab pingviine maismaal, merileopard aga meres.
Pingviinide toit
Pingviinid saavad oma toidu vees ujudes. Peamiseks pingviinide toiduks ongi kalmaarid, kalad ja vähilised. Kalmaare ja kalu püüavad söögiks keiserpingviinid, kuningpingviinid ja teised suuremad pingviinilised. Väiksemad pingviinid toituvad aga väiksemast saagist - vähilistest .
www.mikiske.ee