29.1.10

"Pingviinide marss" 8.veebruaril



Esmaspäeval, 8.02 kell 8.55 filmi "Pingviinide marss" vaatamine ja kohtumine zooloog Aleksei Turovskiga. (Pileti hind- 15 krooni, tasume klassirahast).

Aleksei Turovski (sündinud 4. augustil 1946 Moskvas) on juudi päritolu Eesti parasitoloog, etoloog ja zoosemiootik.
Alates 3. elukuust elab Tallinnas.
Aastal 1973 lõpetas ta TRÜ bioloogia-geograafia teaduskonna zooloogina, vahepeal õppis kaks aastat keemiat.
Alates 1972. aastast töötab ta Tallinna Loomaaias. Aastatel 1976–2001 töötas ta Eesti Mereinstituudis.
Õpetab Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis loomapsühholoogiat ja zoosemiootikat.
Aleksei Turovski on uurinud Eesti kalade parasiite. Avaldanud teiste seas raamatud "Loomult loom" (2004) ja "Loomad. Sipelgast vaalani" (2007).

Loomad talvel

Mia Simona
Rosena

Agne Liis

22.1.10

STIILINÄDAL on 10.-16. VEEBRUAR

Stiilinädala raames toimuvad vahvad üritused:
  • kolmapäeval (10.02) on Wiklandi päev, kus lapsed Ilon Wiklandi poolt joonistatud tegelasteks saavad kehastuda.
  • neljapäeval (11.02) on elukutsete päev
  • reedel (12.02) on meie kooli sünnipäev ja avame tiigri aasta näituse
  • pühapäeval (14.02) algab tiigri aasta
  • esmaspäeval (15.02) tähistame sõbrapäeva
  • teisipäeval (16.02) peame vastlapäeva

Ilon Wikland 80!

Ilon Wikland saab 5.veebruaril 80-aastaseks

Ilon Wikland (sünninimi Maire-Ilon Pääbo; sündinud 5.veebruaril 1930 Tartus) on eesti päritolu rootsi kunstnik ja illustraator. Tuntuks sai ta Astrid Lindgreni raamatute illustreerijana.
Oma lapsepõlve veetis ta Haapsalus. Õpinguid alustas Tallinnas, aastatel 1939–1944 õppis ta Haapsalu 1. algkoolis. Aastal 1944 siirdus ta klassiõe perega Rootsi, kus hakkas elama kunstnikust tädi juures – sealt siis ka kunstipisik.
20-aastaselt kohtus Ilon Astrid Lindgreniga, kellele tema joonistused meeldisid – siit sai alguse nende pikk koostöö. Esimene raamat, mida Wikland ametlikult illustreeris, oli 1954 ilmunud "Mio, mu Mio".
Aastal 1951 abiellus ta mereväelasega. Paaril on neli tütart.
Wikland elab praegu Stockholmis.
Tema illustreeritud on näiteks raamatud «Väikevend ja Karlsson katuselt», «Bullerby lapsed» ja «Mio, mu Mio».

Tähelepanu-meisterdamistööd tiigritest on oodatud!

Idamaise loomahoroskoobi järgi algab valge tiigri aasta 14. veebruaril 2010 kell 04:52. Selle juhtmõtteks on hoiak: tee, mis on su kohus ja ära nõua rohkemat kui seda, millele sul on õigus.
12. veebruaril avame koolis näituse, kuhu on oodatud leidlikud meisterdamistööd tiigritest. Mõnusat meisterdamist!

15.1.10

Lugemisaasta 2010


"Lugeda on hirmus lahe!"
LUGEMISAASTA 2010

Lugemisaasta eesmärk on tuletada meelde, et lugemine on nauding, mis annab nii elamusi kui teadmisi. Pealegi on lugemine on üks vähestest tasuta ajaveetmisviisidest - raamatukogude kasutamise eest ei küsita endiselt midagi. Iga uut raamatut lahti tehes avaneb meile uus maailm, mille tegelastele kaasa elame ja paremal juhul end mõnega neist ka samastame. Või jälgime autori mõttelendu ja püüame sellega resoneerida. Või hangime infot või õpime midagi. Või teeme seda kõike korraga, sest hea ilukirjandus õpetab nii mõndagi sõnavara, kirjavahemärkide ja lauseehituse kohta, aga ka mõtete väljendamise selguse, metafooride ja tihti ka loogika kohta. Veel parem, kui teos paneb meid, lugejaid, elu ja maailma üle järele mõtlema, kogema katarsist ja juhatab uutele (ja loodetavasti parematele) radadele. Ilukirjanduski võib sisaldada lugeja jaoks uusi teadmisi ajaloost, geograafiast, filosoofiast, kunstist ja paljudest muudest valdkondadest. Teabe-ja õppekirjanduski on ideaalis keeleliselt nauditavalt kirja pandud. Lühidalt öeldes: lugemisaastat on vaja selleks, et loetaks rohkem.
Lugemisaasta on mõeldud kõigile, kes oskavad ja tahavad lugeda või alles õpivad lugema või kes mingil põhjusel veel ei loe. Tahame jõuda võimalikult paljude inimesteni, sõltumata nende lugemiseelistustest. Lugemisaasta toimub kogu Eestis. Samuti väljaspool Eestit asuvates eesti koolides ning ülikoolides, kus õpetatakse eesti keelt.

/www.lugemisaasta.ee/

14.1.10

Nii ilus!!!

Tänavune talv on tõeline haruldus. Iga külmunud lumekristallikestega kõrs on kirjeldamatu kunstiteos, rääkimata härmatunud puude ilust....
Nii venibki kodutee meeldivalt pikaks.
Nende maapinnani längu vajunud okste vahele tahaks nii mõnigi laps oma onni rajada....

Vaja on lumemäed vallutada...

.... vaadata avali silmi....
...kompida, katsuda, tõsta ja vista...

Natuke nalja
Õpilane:"
Õpetaja on nii kiire vana inimene, lidub nii et lapsed ei jõua järele!"
Õpetaja:"Asi pole nii hull, vähemalt Rasmus jookseb minust kiiremini!"

Unemati ja lumematu.Kadunud uneliiva otsingud

Raamatu autor Maili Pilt tutvustab oma raamatut.
Põnevad tegelased, sündmused, müstilised tegevuspaigad-kõik see paneb huviga kuulama.

Raamatu illustraator Sirje Vabrit jutustab, kuidas pildid sündisid.
Pärast esitlust andsid noored raamatusõbrad oma hääle X Nukitsa konkursi tarvis lemmikkirjanikule ja -kunstnikule.
Valik on suure-polegi nii kerge otsustada.

Egiptusest

"Maailm meie ümber muutub, kui me teda puutume,
ja me ise muutume, kui see maailm meisse puutub."
/Peeter Volkonski/

  • Egiptus asub Kirde-Aafrikas, Vahemere lõunarannikul ning Punase mere läänekaldal. Läbi Egiptuse voolab Niiluse jõgi ning sellest läänes asub Liibüa kõrb. Asub Niiluse deltas.
  • Egiptuse kirdeosas Punase mere hargnemise kohal asub Siinai poolsaar. Muust Egiptusest eraldavad poolsaart Suessi laht ja Suessi kanal. Siinai poolsaar kuulub Aasiasse. Seega asub Egiptus osaliselt ka Aasia edelaosas.
  • Riigi pealinn on Kairo.
  • Riigikord on vabariik.
  • Pindala: 1 001 450 km2
  • Rahvaarv: 70,9 milj.
  • President: Muhammad Hosni Mubarak.
  • Keeled: araabia (riigikeel), inglise ja prantsuse keeled on arusaadavad haritud klassides
  • Umbes 90 % Egiptuse territooriumist on kaetud kuivade kõrbeplatoodega. Egiptusesse jäävad Sahara kõrbe osad Liibüa ja Araabia kõrb
  • Kliima on kõrbekliima kuumade kuivade suvede ja mõõdukate talvedega

Lauren perega Egiptuses

13.1.10

Imelised loodushetked

VAADATES VÕIB PALJUT NÄHA. /J.Berra/
Kui loodus poleks ilus, poleks ta tundmist väärt. Kui loodus poleks tundmist väärt, poleks elu elamist väärt./H. Poincare/

Vaatamise ja mõistmise rõõm on looduse kauneim kingitus./A. Einstein!

Mine talvisesse metsa! Kuulata. Jälgi, vaata- ja külmad talvekuud avaldavad sulle metsa kõige erilisema saladuse./F.MacLeod/

Need, kes elavad kesk selle maailma ilu ja imet, ei tunne kunagi üksindust ega elutüdimust./R. Carson/
Ma arvan teadvat, kelle metsad need. Ta maja asub siiski külas. Ei näe ta mind siin seisatamas ja kaemas, kuis lumest täitumas on teed. /R.Frost/

Kui ma saaksin mõjutada seda head haldjat, kes on väidetavalt iga lapse ristimise juures, siis paluksin igale lapsele kinkida kogu eluks siira uudishimu ja imetluse. /R.Carson/

Kaanetatud kristallidest paksud sambad Jägala joal.
Aitäh Laureni emale, kes selle talve loodusimesid pildistas ja oli lahkesti nõus meiega jagama.