
Seekord meisterdasid põneva ja värvika, pisut müstilise metsavanade pere Sten-Markus, Agne Liis,Rosena ja Helene Triin
Emand mäel, helmed kaelas.
Pesa maas, munad taevas.Kana all, muna peal.
Punane poisike istub soos mätta otsas, nabapidi peenikese niidiga kinni.
Ust ega akent pole majal ees, pruunid poisid viiekesi sees, tulgu neile külla, kes on maias mees.
Tuule tuhinas, metsa mühinas, kindlas kambris, umbses hoones.
Koor all, koor peal, liha keskel.
Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata
Neitsi toas, juuksed õues.
Pisikene mees, pikk habe suus, kes ta peale vaatab, see nutab .
Üks ema, kaheksa last.
Mulle meeldis teatris väga. Tore, et meie esinemine meeldis kõigile lastele ja ka nende vanematele. Kahjuks esimesel esinemisel ei läinud süntesaator käima, aga Georg, kes mängis direktorit, lahendas selle probleemi. Ta rääkis selliste sõnadega :“Kas klaver läks põlema, et sa mängida ei saa?“ Kõik puhkesid naerma.
Mulle meeldis draamateatri väikeses saalis tantsida ja näidelda. Soovin sinna veel esinema minna. Aitäh, Lea Heier!
Diana